Ma kalmistul süütasin
küünla ja ootasin kaua
Mul tundus, et tulid ja
käest võtsid kinni sa mul
Ma seisin seal tunde ja
lõpuks jätsin su haua
See uni ei lõppegi
ärgates hommikul
Kui külmus poeb hinge,
su varjust saan tuld
(su varjust saan tuld)
Sa ilmud kui ingel,
sa särad kui kuld
Hetk õrnalt mind puutud
ja lähedki taas (ja lähedki taas)
Kui unenäoks muutud,
ei suuda ma iialgi ärgata